esmaspäev, 27. oktoober 2014

Sounds like a plan...

Järjekorras juba üheksas reisiblogi osa. Loodan, et meeldib. 

Üheksas reisiblogi postitus ( kirjutatud hotellis kell 8.38pm kohaliku aja järgi )

    Tere tulemast Bangkokki – megametropoli, kus elab pea 12 miljonit inimest ning liikluses ei ole reegleid, linna kus on sadutuhandeid söögikohti ja sadutuhandeid kaubanduskeskuseid, linna, kus suurem jääb väiksemale peale ning kuningas ja kuninganna on parimad, tere tulemast nautlemis linna. Aga täpsemalt, saate juba kohe teada.  Nii.. eile peale natukest aega puhkust ning kohvi joomist panime end kirja tuk-tukile, mis viiks meid ühele Bangkoki ostlemis tänavale, mis toimub just õhtuti, pimedas.  Muidu need maksavad ning kasutatakse seda kui taksona, kuid hotellil oli oma tuk-tuk ning saime sellega tasuta.


   Natukese aja pärast oligi käes aeg liikuma hakata. Istusimegi, siis selle rohelise asjanduse peale. Juht, kes oli muideks hotelli töötaja, kihutas vahepeal nii kiiresti, et kartsin isegi alla lennata sealt. Peale 10 minutit sõitu, olimegi kohal. Ja, siis ma tundsin, et olin jällegi paradiisi sattunud, sest lihtsalt nii palju kohti, nii palju odavaid asju ja nii palju erinevaid inimesi ja nii palju süüa, lihtsalt kirjeldamatu. Lihtsalt kõndisimegi seal ja pakuti erinevaid asju ja ostsime igasuguseid asju. Endale sain näiteks uued IPhone case-d ning särgi ning ostsime erinevaid suveniire ning asju Tai kohta. Inimesed õnneks seal liiga pealetükkivad ei olnud. Viimaks läks kõht tühjaks, siis läksime eraldi tänavasse, kus olid ainult toidukohad. Kõike võimalikku ning igast maailma otsast alates venemaaköögist, lõpetades tai, vietnami ja hiina omadega. Valisime siiski Tai oma seekord, tundus selline mõnus ning hubane. Võtsin joogiks endale coca-cola ning söögiks grillitud kana koos riisi ning väga huvitava salatiga. 
Täiega veider oli see, et riis toodi mingisuguses imelikus topsis, millel oli peal kaas ning salat oli räigelt tšilline, aga samas ka väga maitsev. Kartsin juba, et mulle tuuakse jälle ette mingisugused nn „ nuudlid “. Kõht sai täis ning oli väga hea. Kusjuures Bangkokis väljas söömine on odavam kui oli seda Krabis. Peale seda vaatasime veel ringi, liikusime toidupoodi. Räigelt palju huvitavaid asju oli ning nii palju erinevaid asju, eriti meeldisid mulle kuivatatud seened kilepakendis, sest need nägid välja nagu magic mushrooms. 
 Millegipärast käis turvamees kogu aeg meil järgi, aga ma ei saanud aru miks. Viimaks ütles meile häbelikult, et tegelikult pannakse pood juba 5 minuti pärast kinni ja, siis ma alles sain aru, milles asi oli. Maksime enda vee ära ning liikusime välja. Inimesed panid juba tänaval enda asju kokku ning liikusid ka kodupoole ära, siiski ju pühapäeva õhtu. Läksime isegi tuppa ning  puhkasime niisama. Sõin veel mingit väga veidrat riisiküpsist. Õhtul ei tahtnud väga und tulla, kuid viimaks uinusin, kuid siis ärkasin kella 4 ajal varahommikul üles, sest kirjutati Facebooki, kuna Eestis oli alles õhtu ju. Ning lõpuks hakkas ka mingisugune kalkun võin lind häälitsema ja laulma akna taga ja seda mitu tundi. Lõpuks sain mingi kella poole 6 ajal magama. Head ööd või hommikut! 
    


   Tere hommikust, minu lugejad. Kell 9am ma ärkasingi üles. Raske oli üles saada, kuna öösel väga hästi ei maganud, küll kukk ja, siis konditsioneer segasid. Tegin väikese säti ning juba liikusimegi välja. Liftis veel lugesin, kus hoiatati võlts tuk-tukkide eest ning hakkavad valetama erinevaid asju ning viivad ja erinevatesse äridesse, et kindlasti hoiduksime nendest. Kuid see selleks, aga ega  pikemalt ei saanudki teha sätti, sest kell 10am läks juba meie tuk-tuk hotelli eest. Jõime veel all kohvi ka ja sõin ühe muffini ära, lootes, et see on šokolaadiga, mis tegelikkuses oli rosinatega ehk, siis mitte minule mõeldud. Lõpuks saime tuk-tuki peale. Sõitsime, siis Grand Palace-i. See on üks väga uhke ja suur templitekompleks, mis on kullast tehtud ning, kus kunagi elas ka kuningas ja kuninganna. See on üheks suurimaks vaatamisväärsuseks Bangkokis. Jõudes sinna, oli välja väga palav ning hakkasime sisse liikuma, aga siis tuli välja, et lühikeste varrukatega ning lühikeste pükstega ei tohi minna sinna ning seetõttu me ei saanudki sinna mindud. Otsustasime minna, siis shoppama ning järgmine päev pikkade riietega tagasi tulla ( kuigi väljas üle 30 kraadi kogu aeg ). Liikusimegi, siis edasi kaardi järgi natukene eemale, jõe äärde. Tee peale sattus veel väga suur park, rohelise alaga, mis meenutas vähemalt seitset jalgpalliväljakut ( mitte, et ma teaks kui suur on üks jalgpalliväljak ). Terve tee jõeäärne oli täis kuninga ning kuninganna pilte või ausambaid, mis olid värvilised ning kullatud. Üleüldiselt peetakse Tais väga lugu kuningaperest ning keegi ei ütle nende kohta halvasti. Kui keegi peaks seda tegema, siis viiakse see inimene džunglisse ning lastakse loomade poolt ära süüa.

   Viimaks jõudsimegi jõe äärde, kus tuli meie juurde üks mees, no nii muuseas, mitte et ta oleks midagi tahtnud vms. Nimelt hakkas ta rääkima meile ühest hoonest, mis meie kõrval oli, et see ikka selle sajase rahaühiku peal oleva kujundi hoone jne. Viimaks küsis kus me pärit ning, et Eesti ikka nii külm . Ja siis jõudis jutt selleni, millal me tulime ning millal me Eestisse tagasi. Rääkisime ka talle, et meil oli sel hetkel kavatsus minna shoppama kaubanduskeskusesse, kuid mees hakkas rääkima, et täna on Budismi päev ning enne 2pm ei tehta miskit lahti, kuna kõik palvetavad. Tundus veider, aga samas nii usutav. Et me parem võtaksime tuk-tuki tänavalt ning sõidaksime erinevate templite juurde, sest neid hea vaadata ning kuna täna on selline tähtis päev, siis peaksime just kollased tuk-tukid võtma, kuna nemad saavad täna tasuta kütust ja seetõttu sõidavad väga odavalt. Lõpuks ütles, et peab veel meile selle takso ka kinni ning asi korras. Mõtlesin veel, et miks nii suuremeelne, aga samas miks ka mitte. Istusime peale ja sõitsime. Seekord oli natukene pikem maa sõita. Päris mõnus oli, sest Bangkoki liiklus on küll selline nagu, kuidas jumal juhatab. Vahepeal tekkis ka ohtlikke hetki, aga nemad ilmselgelt sellega siin harjunud. Peale 15 minutit sõitu olimegi kohal. Juht ütles, et ootab meid siin ning, et me võtaksime oma aja. 
Vaatasime ringi ning läksimegi budismi templisse. Jalanõud pidi ka jalast võtma ning ei tohtinud kunagi kuju juures olekul naerda kuna see pidavalt südamepõhjani neid solvama. Seega istusimegi diivanile ning uurisime ringi. Meie ees istus üks mees, kes hakkas väga palju meiega kõnelema. Algul pikalt, et kus ikka Eesti on ja ta teab, et me Skandinaavia juures ning, siis et palju meil seal ikka inimesi elab jne. Viimaks küsis ta meilt koolihariduse kohta ning peale seda, et :„ Kas me sooviksime/plaanime osta rubiine või muid juveele ? “



Lugu jääb täna poolikuks, sest vastasel juhul oleks osa liiga pikk ning tüütu/raske juba lugeda. Järgmise blogipostituse teen neljapäeva õhtul ning, siis juba Eesti ajajärgi, sest saabun, siis koju tagasi. Neljapäeval panen järgmise osa alles sellepärast üles, sest järgmised kaks päeva veedan ma lennukites ning linna peal, aga mitte hotellis. Peatse nägemiseni, neljapäeval J

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar