Kodust lahkumine, väljumine ja esimesed lennud....

Okei, kijurtasin esime osa reisi kohta. Ise seda ei plaaninud, aga kuna nii mõnigi inimene seda soovis, siis tegin paar detailset juttu, millest esimene on siin. Kusjuures ise alles olen reisil olnud 4 päeva. Head lugemist :)

Esimene blogipostitus ( kirjutatud Emirates lennukis Oslo-Dubai, kell 7.05pm kohaliku aja järgi )

     

     Olen hetkel hetkel Emiratese lennukis Boeing 777-200ER ning tegelikult natukene raputab ka, aga see käib ilmselgelt asja juurde. Nii, meenutan nüüd natukene, kuidas ma üldse siia maani jõudsin. Ahja enne veel mainiksin, et olen hetkel Ukraina kohal ning oleme 3h sõitnud praeguseks ning 5h veel sõita. Aga alustame siis. Oli 15 oktoobri varahommik, mäletan veel, et enne üles tõusmist ärkasin hullu tuule peale üles, kuid uinusin uuesti. Lõpuks ärkasin kell 5am. Väljas oli pime ja puude sahinat oli päris hästi kuulda. Mõtlesin, et peaks, siis ennast püsti ajama ning, siis edasi tegutsema. Seega läksingi vannituppa, võtsin kõik riided ja asjad kokku ning kaasa ja läksin sättima. Aega väga kaua ei võtnud, põhilised asjad nagu ikka. Ja kusjuures isegi ei olnud väga unine ka. Peale sättimist jooksin ruttu enda tuppa tagasi, sest kell oli saanud juba 6am. Panin viimased asjad kohvrisse ning käsipagasisse. Panin igast riideesemest ka ühe käsipagasisse, sest suhteliselt suure tõenäosusega võib mu kohver kõndima minna, teisele poole maailma ( 9 lennu tõttu ). Võtsin lonksu Aura sidrunivett ning, siis juba jooksime auto peale. Panin kohvrid autosse, peale mida olin soengu poolest vaadates nagu Tuulest viidud. Jõudsime peale 15min sõitu lennujaama. Arutasime veel, kas kõigil teistel kodus asjad olemas ning kas ka piisavalt jne. Asi korras – läksime lennujaama. Seal oli algul räigelt palju rahvast ja olin täiega hädas, sest tahtsin enda kohustusliku reisile mineku pildi teha.

   Viimaks läksime check-inni lauda. Panime kohvrid ära, kilod olid normis ning viimaks anti meile piletid ka kätte. Hehe ja naljakas oli vaadata, naise nägu, kui ta nägi, mis teed pidi meie ikka Tais käime. Lõpuks oli, siis aeg minna turvakontrolli, kus ma niikuinii alati, kas strippan neile või nad lihtsalt käperdavad mind seal ( ei tea miks ) ? Ahja algul, see triipkoodilugeja ei saanud meie piletitest midagi aru, kuid lõpuks saime siiski läbi. Võtan, siis rahulikult taskust Iphone välja, peast prillid ära, pagasist läpaka, tahvelarvuti, Ipodi jne. Lähen ise ka läbi ja hakkas jälle tuututama. Öeldi, et võtaksin pusa ka seljast – no seda ma, siis lõpuks ka tegin. Siis ikka piiksusin. Mees kutsus enda juurde ning ütles, et ajaksin käed laiali ning, et ta hakkab mind nüüd katsuma. Katsus absoluutselt igalt poolt ja seda ka kaks korda. Nii talla alt, kui püksisäärest – ju,  siis ma olen nii terroristi näoga, kuigi ma mingil määral ikka kahtlen selles. Lõpuks kui olime need kõik läbinud, käisime ka tax free poes, ostsime mingisugused asjad ja joogid. Peale seda läksime hommikust sööma. Võtsin mingisugust muna ja peekonit ja nestead ja mingisugust salatit. Päris hea oli. Lõpuks avastasimegi, et kell oli 7am saanud ning lennuk väljub juba 30 minuti pärast. Hakkasimegi, siis liikuma oma gate poole, kus seisis väike Estonian Air ebraer 170. Ootasime ja ootasime, kuid sisse ei hakatud laskmas. Olin jumala hädas, sest tahtsin täiega juba lennukis olla ju. Ja, siis tuli välja, et stjuardess oli sisse maganud ning ootasime tema järele. Kas ma imestan ? – Estonian Air ju. Viimaks kui lennukis olime, tekkis see hea lennusõidu tunne ka, sest see on lihtsalt parim ju. Väljusime suhteliselt täpselt, ainult mingi 10 minutit hiljem, aga no see on tavaline. Polnud õieti rajale jõudnud, kui mootorid pandi täisvõimsusele ning juba lendasime. Tõus oli natukene tuuline, aga väga sujuv. Lend kestis 1h35min. 

    Ainus, mis lennukis tegin oli Aura vee joomine ning aknast välja vaatamine ja no muidugi ka niisama rääkimine. Maandudes Oslosse, oli räigelt pilvine seal ning hakkas ka natukene sadama. Veits raputas ja järgmine hetk juba maandusime. Päris smoothielt. Aga järgmine hetk leidsin ma ennast ehitusplatsilt ? Olin segaduses ja mõtlesin, mis toimub, et teised lennukid on ilusti gatedes jne, aga Estonian Airi lennuk kohas, kus seguautod ja traktorid ringi vuhasid. Ning, siis tuli välja, et hoopis Oslo lennujaamas ehitatakse uut, suurt terminali. Okei andsin andeks ja läksime bussiga terminali. Sain veits isegi märjaks.

    Viimaks kui olime terminalis, olime alguses täiega hädas, sest et meil järgmine lend väljus alles 6 tunni pärast , aga me tahtsime transiit alasse jääda seekord, et linna läheksime tagasi tulles. Aga üks kõik kellelt me ka abi ei küsinud, öeldi et peate välja minema. Aga me jäime siiski sisse. Vaatasime tax free poes ringi, mis oli ainult alkoholi täis ja väga segadust tekitav, sest seal olid Norra kroonid – nokid. Ja need olid väga veidrad. Viimaks otsustasime minna hoopis sööma. Võtsin latte ja mingisuguse baguette, kus vahel oli reaalselt terve pakk valgehallitus juustu. Oli täiega hea ning kohv kulus ka sel hetkel täiega ära.

     Vaatasime ringi, olin natukene netis, panin pilte ja postitusi üles.  Peale paari tundi läksimegi, siis transiidi alast välja, et uuesti, siis check-in teha, Emiratese lennukile Dubaisse. 3 tundi oli aega väljumiseni. Kui jõudsime järjekorda, olime täiega segaduses, sest mitte miskit ei liikunud. Peale viit minutit, kuulsin Oslo lennujaamas järgnevat lauset: Emiratese lend Dubaisse on edasilükatud tehiniliste probleemide tõttu. Olin sel hetkel nagu reaalselt või. Istusin, siis oma koti peale ja niisama rääkisime juttu. Peale tundi aega ootamist ( vahepeal toimus seal mingisugune töötajate koosolek ka ), hakati vastu võtma, aga räigelt aeglaselt, ning inimesi tuli aina peale. Viimaks tuli välja, et  nad hakkasid kõike käsitsi tegema, sest lennufirma server oli maas vms. Olime 30 minutit juba seisnud tuli välja, et see on ainult kohvrite ära andmiseks, aga meil olid juba kohvrid Tallinnast otse Dubai poole saadetud. Siis läksimegi järgmisesse järjekorda. Seal töötas ainult üks või kaks töötajat 500 inimese kohta. Seisime ja ootasime. Viimaks saime piletid käsitsi tehtud kätte ning liikusime edasi turvakontrolli.

     Oh jummel, mis laulupidu koos. Seisime, liikusime.. seisime, liikusime. Viimaks kui meie kord tuli kätte, panin jälle kõik läpakad ja asjad sellele alusele ning hakkasin edasi liikuma. Seekord õnneks käppima ei hakatud ( küll need norrakad on alles viisakas rahvas ). Siis käisime natukene poodides ringi ning viimaks läksime oma gate juurde, mis reaalselt oli lennujaama kõige tagumises otsas. Aga mudugi enne, et sinna saada, pidime veel passikontrolli läbima, kuna lahkusime Euroopa Liidust. Viimaks näitasin oma lõusta ära ja küsis minult veel kontrollküsimuse, et kuhu ma suundun, et kas ma ikka olen adekvaatne vist ? Ju, siis tema jaoks ikka olin. Istusime maha ja, siis öeldi: Tehniliste probleemide tõttu on lend 40 minutit edasi lükatud. Jälle ootasime. Mingi 2 araablast istusid meie kõrval, kes hullult õgisid võileibu ning käisid oma kepikestega ringi ja alati uurisid, mis toimub. Viimaks hakkas saama lennukisse. Rida, ridade kaupa. Ootas mingisugune 500 inimest. Läksime gate ning astusime lennukisse. Wow, lennuk… Räigelt suur lihtsalt. Istusin nagu ikka jälle akna juurde ning seadsin end sisse. Näppisin natukene ekraani ja uurisin. Siis hakkasid need turvavärgid ning, kuidas mida kasutada jne. Lõpuks peale hilinemist me hakkasimegi liikuma. Taxi way, õhkutõusurajani oli küll väga auklik. Lennuk sõitis veel ühe, üle vähe suuremast august, nii, et terve lennuk värises. Ja viimaks hakkaski õhku tõusma. Algul räigelt kaua ning, siis oligi üleval. Raputas ja sõitis läbi pilvede, üsna hästi. Siis hakkas räige päike paistma minu aknast sisse ja see oli küll alguses rõve. Tõusime normaal kõrgusele ning hakati koheselt jooke serveerima. Absoluutselt kõike alkohoolseid ja non alkohoolseid jooke, mida võid endale ette kujutada. Ja seda kõike lennupileti hinnasees. Päris mõnus. Mingid küpsised ka anti alguses. Sõin ja jõin, kui olin vaevu lõpetanud, hakati serveerima lõunat. Mingi räige söögiorgia lihtsalt. Menüüst valisin pearoaks kanafilee mingisuguste hautatud juurviljadega, siis eelroaks oli kalkun ning salat, ning siis olid mingisugused kuklid ja snäksid veel ja magustoiduks sidruni, küpsise magustoit.

    See oli kõige parem. Peale seda kõike tuldi jälle jooke pakkuma, võtsin seekord ka kohvi, vajasin seda täiega. Viimaks söödud ja kõht lihtsalt täiega täis, hakaks vahepeal täiega raputama, aga mulle meeldis see. Vaatasin korra ekraanist veel, mis filme on. Tahtsin hakata vaatama Süü on tähtedel, aga mõtlesin, et parem hakkan blogi esimest osa hetkel kirjutama.

   Nüüd siin ma olengi – lennukis ja nüüdseks juba üle Ukraina ( 15.10. kohaliku aja järgi 7.55pm ). Täiega mõnus, vahepeal on väljas pimedaks läinud ning öötuled on tööle pandud ning tähed laes põlevad. Pakutakse ikka jooke ja snäkke ning raputab vahepeal, aga nii viis on lihtsalt olla. Välja ka enam midagi ei näe. Hakkan nüüd filmi vaatama ja varsti kirutan juba blogi edasi.