Elu nagu Tallinna trammiteel

Järgmine, ühtlasi ka eelviimane reisiblogi postitus, loodan, et meeldib. 

Üheteistkümnes reisiblogi postitus ( kirjutatud 3.28pm kodus )

   Puhkasime 2 tundi ning liikusime tuk-tuki peale, mis viis meid peamisse shoppingu tänavale. Käisime seal ka mõned päevad tagasi, aga tahtsime viimased asjad veel sealt osta. Pandi meid kuuekesti tuk-tukki ning kihutasime. Olin kõige ääres, vahepeal tekkis küll tunne, et ma lendan kohe, siit nähtamatust uksest välja. Sõit kestis jällegi 5 minutit ning nagu naksti olimegi jälle kohal. Rahvast oli jälle palju ning müüjaid veel rohkem.  Ostsin endale sealt ka selfie statiivi ning paar särki, palju suveniire, kommi, puuvilju ning šokolaadi. Sel hetkel ma küll mõtlesin, kui ma veel 1 või 2 nädalat oleks Tais, peaks tellima eralennuki, et kogu mu tavaar siit ära transportida Tallinnasse. Tegin veel endast viimase selfie kõnniajal. 

    Mitte muidugi elus viimase selfie, aga viimase sel tänaval. Peale paari tundi ringi käimist läksimegi sööma. Viimane õhtusöök Tais oli väga hea, kuid kahju, et just see viimane. Otsustasime minna konditsioneeriga kohta, sest väljas oli väga palav. Tellisin endale eelroaks grillitud kana mingisuguses täiega heas kastmes ning kevadrullid ja pearoaks võtsin Ameerika stiilis kana, koos Tai stiilis riisiga. Sel ajal kui me sööki ootasime toodi lampi meile popkorni. Ju, siis nende firma asi, aga sel hetkel tundus see nii veider, aga maitse oli selle eest hea.

 Toit ise oli ka täiega hea ning kõht sai väga täis, nagu ikka Tais süües. Võtsin empsi kausist veel ühe hiidkreveti, sest need nii head. Meie lähedal istusid veel kaks jaapanlast, kes sõid ka ning ühel oli alati mingisugust ütlemist kas teenindamise või toidu kohta. Alati peab ju see üks inimene söögikohas olema, kellele ei sobi mitte midagi. Viimaks liikusimegi välja ning hakkasime jalutama hotelli. Väljas oli ammu juba pime ning kell sai juba pool 9 õhtul. Käisime viimast korda ka toidupoest läbi, ostsime kaasa Tai õlle ning erinevaid komme ja segusid. Liikusime tuppa ning enne seda hakkas isegi korra sadama ning äikest lööma. Mõtlesin küll, et päris hea sellega alustamiseks. Tuppa minnes oli mul täpselt 1,5 aega, et kõik oma asjad pakkida ning valmis end seada. Päris suur katsumus, või mis? Võtsingi kõik asjad kappidest ja asjadest välja – suveniirid, riided, jalanõud jne. Viskasin voodi peale ning proovisin hakata paigutama asju kohvrisse, läpakakotti ning käsipagasisse. Käsipagas oli lõpuks nii täis, et sinna ei oleks mahtunud enam grammigi sisse ning läpakakotti panin erinevaid kommikarpe nii, et arvuti vaevu sinna mahtus. Kohver sai niisama täis, mingisugused asjad andsin veel empsi kohvrisse. Näiteks ta võttis mu ühe jalanõu, mille pidin panema Oslos jalga. Järsku oli juba üle 1 tunni möödunud, aga mul oli vaja veel sätt teha. Jooksin ja tõmblesin ringi ning täpselt natukene enne 10pm sain ennast valmis ning hakkasimegi liikuma alla, et teha check-out ning taksosse minna. Panin veel hotelli ees viimased pildid Instagrami ning Facebooki üles. Töötaja veel küsis, et kust meie ikka päris oleme jne. Ütles, et meie keel sarnaneb vene keelele, mille peale ütlesin mina kõva häälega inglise keeles, et ei ei ei me ei salli venelasi ning, siis alles märkasin, et minu taga seisi kari venelasi. Kirjeldab minu elu. Järsku öeldi, et meile peeti takso kinni ning, et ruttu taksosse läheks. Lennujaam oli 28km kaugusel hotellist. Liikusimegi viimaseid kilomeetreid Tai pinnal. Mõtlesime veel, et oleks tahtnud kauemaks jäänud ning koju tagasi küll ei taha. Väljas oli ikka väga soe ainult, et natukene lõi äikest. Pidime vahepeal veel mingisugust kiirtee maksu ka maksma.  Sõit kestis umbes 45 minutit ning olimegi kohal. See Bangkoki lennujaam on ausalt suurim ning ilusaim lennujaama hoone, mida ma olen kunagi näinud.

    Üks sein oli samasuur kui Tallinna Lennujaam. Vaatasime ringi algul, võtsime selle käru ning läksime otsima oma check-inni lauda. Kuna lennujaam oli nii suur, siis oli väga palju meetreid sinna kõndida. Viimaks leidsime ning läksime järjekorda. Inimesi oli palju, kuna öösel läks 3 Emiratese lennukit Austraaliasse ning Dubaisse. Lõpuks kui meie kord tuli, oi siis läks aega. Kuna meie kohver saadeti otse Tallinasse läbi Dubai ning Oslo, siis oli palju arusaamatusi. Esiteks ei osanud ta hääldada Tallinn ning teiseks ta ei arvanud, et see on Euroopas, vaid hakkas seda kupatama sinna Austraalia lennuki peale ikka. Viimaks  tegime talle selgeks Tallinna tähenduse ning asupaiga. Siis trükkis masin minule valed piletid välja. Viimaks saime õiged piletid ja kohvrid õigesse kohta. Liikusime edasi turvakontrolli. Panime oma sada asja peale ning, seal on uued turvaväravad, kust ise läbi lähed. Tegi asja palju turvalisemaks. Nimelt seisid sinna külgepidi sisse, ajasid käed sirgeks ning pidid seisma kuniks see asjandus sinule 360 kraadi ringi ära tegi. Pärast ekraanide pealt oli kõik mittevajalik näha. Meil läks seekord õnneks. Käisin ka mina turvaväravatest läbi, kus läks hästi, aga kui hakkasin sealt lindi pealt enda asju võtma, siis kõrvalt töötajad, mehed hakkasid täiega minu üle naerma ja ütlesid ka midagi. Ei tea, mis neil viga oli. Viimaks seal käidud läksime järgmisesse järjekorda – passikontrolli. Õnneks rahvast oli mõõdukalt, nii et palju aega ei läinud. Ainult, et mul olid veel päikeseprillid ees ning pidin need ära võtma, sest seal tehti pilti. Oli korras, jõudsimegi õigesse alasse ( peale km kõndimist enda terminali ). Oleks sattunud nagu väga suurte kaubanduskeskusesse hoopis. Vaatasime ka ringi veel erinevates poodides. 

Ostsime puuvilja komme ning külmkapi magneteid viimase Tai raha eest. Lükkasin need läpakakotti kuidagi. Kuna meil oli veel aega, siis läksime istusime kohvikusse ning võtsin suure Latte ning croissandi võiku. Kell sai just pool 1 öösel ning lennuk läks alles enne 2 natukene. No Latte oli küll nagu ämbrist jooks. Seal oli hea wifi ka, seega istusime seal peaaegu tund aega. Und õnneks ei olnud. Hea tunne oli, et lennukiga sai jälle sõita, aga väga väga kahju, et tagasi Eesti poole. Hiljem vaatasime veel natukene ringi ning, siis hakkaski lennukile minek. Rahvast oli jällegi pea 500 ning väga suur lennuk. Alguses said tagarea inimesed sisse ning, siis oli ka meie kord. Istusin jällegi tiiva peal, akna juures, nagu alati. Võtsin teki ja padja tooli pealt ning panin endale peale, kuna 7 tundi öölendu oli tulemas. Natukene läks aega, et kõik saaks valmis ning hakkasimegi liikuma. Vaatasin veel esikaamerast kuidas liigume. Ja just sel hetkel kui lennuk hakkas rajal kiirendama tõusis taga lennukis üks naine püsti, et minna wc?? Selle peale stjuardess lõugas 5 korda järjest: MADAME SIT DOWN !! Ja nii kaua kuniks naine sai aru, et vist ei tohi wc minna, õhkutõusu ajal, aga ega mõistus ei olegi enda teha. Tõus ise oli ilus ning täiega lahe oli vaadata Bangkokki kõrgelt, mis paistis nii suur ning tuledes. Olime vaevu enda kõrgusele jõudnud kui hakkas raputama. Ma ei ütleks, et vähe. Nimelt olime me äikesepilve sees. Järgnevalt ütleski piloot inglise keeles, et me sõidame nüüd järgmised tunnid äikesepilvedes, ning meie õhukoridor ei luba tõusta kõrgemale, seega raputab ning terve aeg peab turvavöösid peal hoidma ja püsti tõusta ei tohi ja nad üritavad sõita läbi pilvede nii turvaliselt kui saavad. Polnud just väga julgustav, aga mulle väga meeldis see kõik. Meie lähedal oli veel mingi titeuputus ka, aga õnneks nad ei hakanud nutma. Viimaks nägin, kuidas meie kõrval äikest lõi ning täpselt välk lõi ka mitmeid kordi tiibadesse, aga mulle pakkus see ainult nalja, sest teadsin, et äikesekorral on lennuk kõige turvalisem paik, kuna see ei tee mitte midagi lennukile. Lõpuks raputaski terve aeg, kuid süüa hakati siiski andma. Söögiks sai jälle väga palju erinevaid asju ning julgesin seekord ka puuvilju süüa, sest nüüd põhiline reis läbi, et juhtugu, mis juhtub. Raputas samal ajal ning juua panti topsidesse ka ainult pool, et maha ei lendaks, kuigi ühel või kahel ikkagi lendas vahekäiku, aga kindlasti see ei olnud esimene kord.

 Üheteistkümnenda osa jätan jällegi pooleli, sest muidu oleks liiga pikk tulnud. Lihtsalt mainin, et järgmine osa tuleb välja lähipäevadel ning see jääb viimaseks, kuna reis saab, siis läbi. Aitäh lugemast.